Suitsurõngas on valmistatud liha pinna all olev roosa kiht, mis tekib liha kokkupuutel suits ajal suitsetamine. Mitmele allikale tuginedes võime aga teada, et see on veidi keerulisem protsess, mis sõltub paljudest teguritest.
Suitsurõngas tekib süsinikmonooksiidi (CO), lämmastikoksiidi (NO) ja valgu vahel toimuvate reaktsioonide tulemusena, mida nimetatakse ka nn. müoglobiin.
Kui veidi järele mõelda, siis nõustute minuga, et iga lihaliik on erinevat värvi. Seda põhjustab valk (müoglobiin), mis annab lihale värvi (punane).
Võrdleme värvi veiseliha ja sealiha näiteks. Näete, et veiseliha on punasem ja see on tingitud sellest, et see sisaldab kuni 4 korda rohkem müoglobiini.
Oma loomulikus olekus on müoglobiinil lilla ja punane värv, kuid see kõik muutub, kui puutute liha hapnikuga kokku. Niipea, kui lõigate veiselihatüki, hakkab liha värv muutuma. Selle põhjuseks on müoglobiini võime reageerida hapnikuga.
Mida värskem liha, seda punasem on värv. Kui liha on liiga kaua värske õhu käes, muudab see oma värvi mitte väga esteetiliseks pruuniks (oksümüoglobiin) ja hakkab eritama ka teistsugust (ja üsna ebameeldivat) lõhna (metimüoglobiin). Kui see nii on, võite olla kindel, et liha on lõigatud mitu päeva varem ja see pole lihtsalt värske.
See nähtus on sellel pildil suurepäraselt näidatud
Kogu see veidi keeruline teooria võib viia teid vaid ühe küsimuseni – mis on sellel pistmist suitsurõngaga?
Puidu põletamisel tekib gaas (lämmastikdioksiid), mis omakorda lahustub liha niiskel pinnal, ühinedes müoglobiiniga. Selline reaktsioon hoiab ära olukorra, kus müoglobiin muutub pikemal kokkupuutel hapnikuga metmüoglobiiniks.
Nii jääb suits roosa värvi sisse, tekitades suitsurõnga.
Samuti peate teadma, et lämmastikgaas tungib seestpoolt, mistõttu roosa rõngas tekib ainult otse liha pinna alla. Enamik roosasid rõngaid jääb 1/8–1/2 tolli sügavusele.
